Saarelt tagasi viigiga!

15. mänguvoor tõi Vändra esindusele vastaseks Saaremaa JK aameraSe meeskonna, kellega kevadel Pärnus mängiti tulemuslik 4:1. Seekordne kohtumine nii libedalt ei kulgenud. Saarlased olid tänaseks mänguks kohale ajanud kogu oma kaadri, kes oli tublisti tahtmist täis tabeli teine rida tagasi võita ja meie poistel kena tahtmine tagumistega vahet käristada. Mäng lühikesel kuid küllaltki laial väljakul algas kodusatsi kergete rünnakutega, mis tipneski paari minuti möödudes väravaga. Nimelt toimetati karistusalasse kõrge pall, millele külalised küll esmalt pea vahele said, kuid teise palli põrutas Aamerase mängija püüdmatult Toivo selja taha. See äratas ka Vapruslasi, kes panid natuke vunki juurde ja said koheselt paremini töötama ka oma mängumasina. Hakkas tekkima poolavõimalusi. Esimese reaalse väravavõimaluseni jõudis Toomas Eier, kes napsas vastase keskkaitsjalt palli ja uhas sellega koheselt värava poole. Kahjuks teele saadetud löök oli liialt värava keskele ning puurimees püüdis kera kindlalt pihku. Mida aeg edasi seda ohtlikumaks Vändra poiste rünnakud muutusid. Teravalt tegutsesid äärtel Artur ja Egert, kellest viimane pani teele kauni kauglöögi, mille väravavaht raskustega posti suutis tõrjuda. Mõne kauglöögi suutsid sooritada nii Toomas kui Karel, kuid kahjuks pall ei lennanud kuidagi väravasse. Vastased panustasid rohkem pikale pallile, mis neile aga mingisugust edu ei toonud. Poolaja keskel tõmmati 20 meetrilt määrustevastaselt maha meie mängija. Ka varem mõne karistuslöögi teha saanud Ranet suunas sel korral mänguvahendi puuriluku nurka. Pall võttis aga põrke vastase seljast ja nii see seis viiki seati. Kõigest mõned minutid hiljem suutsid  Vändra keskkaitsjad omavahel jagada sööte, mis ei olnud just parimate killast. Ründaja üritas palli vahelt napsata, mis tal ka peaaegu õnnestus. Koos palliga jooksis ta otsa Jaagup Valmale, kelle tegutsemine mingil põhjusel kohtunikule ei meeldinud. Karistuslöök ja kõva hääletamise peale otse täiesti arusaamatu punane kaart. Meeskond vähemuses ja mängida umbes tund aega. See kaart aga äratas mömmikud veelgi enam talveunest ülesse ja juurde tekkis sportlikku viha nii vastase, kui ka kohtuniku vastu. Jalad pandi veel kiiremini liikvele ja auke hakkas tekkima järjest rohkem saarlaste kaitseliini. Poolaja viimasel minutil üritas õnne Ranet kauglöögist, mis aga seekord kahjuks põiklatti lendas. Puhkama mindigi 1:1 seisult.

Teine poolaeg oli veelgi võimaluste rohkem kui esimene. Saarlased väsisid silmnähtavalt ja hakkasid järjest rohkem eksima. Ainuke kindel mees oli neil semu, kes enesele kindad kätte oli tõmmanud. See mees hoidis selles mängus kodumeeskonda korralikult veepeal. Kohalikud üritasid mängu värskust tuua mitmete vahetusmängijatega, kuid enamat poolvõimalustest nad siiski luua ei suutnud. Juhtuma hakkas aga aameraSe karistusalas ja selle ümber. Esmalt sai trahvilöögist õnne proovida Ranet, kelle pomm aga kastis mitme mehe vastu põrkas. Seejärel üritas kauglööki väike Toomas, kelle üritus aga napilt väravapostist mööda vuhises. Õnne proovisid ka Alfred, Karel ja Ranet  kauglöökidega, kuid alati jäi midagi puudu. Tõsiseks turmtuleks läks üks viisteist minutit enne kohtumise lõppu, kui Vändral oli kasutada järjest 6-7 nurgalööki. Ja siis toimus midagi uskumatut. Esmalt võitles end löögile Toomas Eier, kelle löögi aga väravavaht tõrjus vastu kaitsja selga ja sealt edasi küljevõrku, kuid valele poole. Siis jõudsid peaga löögile nii Karel , kui ka Maigo, kuid mida ei sündinud oli värav. Kõige lähemale oma järjekordsele tabamusele  oli Toomas Mangusson, kes nurgalöögist tulnud palli tugevalt peaga lati alla suunas, kuid väravavalvur sai ikka ja jälle uskumatul kombel näpud vahele. Vahepeal seiklesid ka kohaliku pundi mängijad Vändra esinduse poolel, kuid kuni üleminutiteni ei suutnud nad meie kaitsjate tubli töö tõttu midagi ohtlikku korda saata. Kui käimas oli mängu viimased kaks minutit õnnestus kohalikul meeskonnal tekitada tõsine segadus meie meeste karistusalas. Selles olukorras pani esimest ja viimast korda selles mängus oma oskused tõsiselt proovile Toivo Teetsmann, kelle sooritus oli sedavõrd tubli, et päästis meeskonna kindlana tundunud väravast. Edasise olukorra klaaris ära Rein. Kohe järgmisel rünnakul jõudis pall Ranetini, kes nagu ka esimese poolaja lõpus suutis mänguvahendi kena vindiga jällegi latti põrutada. Koheselt peale seda olukorda andis härra kohtunik ka lõpuvile, mis kõlas esimest korda selle kohtumise jooksul kindla tugeva häälega.

Nasvast tagasi siis ühe silmaga, mis tähendab seda, et Keila lähenes meie poistele kuue punkti kaugusele ja aameraSega säilitati endiselt kaheksa punktine vahe. Miinimum programm sai täidetud, kuid ka kümne mehega väärisid seekord külalised võitu. Peale tänast kohtumist jätkab Vändra JK Vaprus tabelis kindla liidrina kaotamata seni veel ainsamatki mõõduvõttu. Sellise näitajaga saab tänasel hetkel veel kiidelda 146-st meeste Eesti meistrivõistlustel osalejast vaid meistriliiga klubi FC Flora, kes samuti ei ole pidanud tänavusel aastal vastase paremust tunnistama.

Saarlastele aga soovime edu tulevasteks kohtumisteks, sest seda on neile vaja kui krõbedamad satsid vastu hakkavad tulema!